Küsimused

Edutizeris saab koostada ja kasutada viit erinevat küsimuse mudelit. Kõiki küsimusi saab programmis ükshaaval koostada, muuta, täiendada ja kustutada.

Suurema hulga küsimuste kiireks ülekandmiseks saab neid õppekeskkonda importida. Selleks tuleb küsimused koostada Word tekstidokumendina ning need programmi importida. Samuti saab küsimusi eksportida (programmist välja viia). Nii saab koolitaja näiteks hulga küsimusi parandada ja täiendada ning need parandatud kujul tagasi tuua programmi. Küsimuste importimist ja eksportimist saab rakendada vaid kahe küsimuse mudeli – ühe ja mitme õige vastusega küsimuse korral.

Lünkadega ja arvvastusega küsimuse tekstiosas võib olla üks või mitu lünka, kuhu õpilane valib või sisestab õige vastuse. Avatud küsimust, mille vastust ei hinnata programmi poolt automaatselt, saab rakendada vaid eksamitesti korral.

Kõik küsimused paiknevad teemakohastes kaustades ning neid saab korduvalt rakendada erinevates testides või harjutustes.

Küsimuste tunnusmärgid

Küsimuste pealkiri – on tunnus, mida õpetaja kasutab küsimuse märkimiseks. Õpilased ei näe küsimuse pealkirja, kuid testi koostaja(te)le on küsimused leitavad pealkirja järgi.

Küsimuse tekst – on nähtav õpilastele kui ka õpetajale.

Küsimuse seis – võib olla kas aktiivne või passiivne, millest oleneb kas küsimus on õpilasele nähtav või mitte.Õpilane näeb üksnes aktiivset küsimust.

Raskustase –  küsimusele määrab õpetaja ning näitab küsimuse keerukust. Raskustasemed on järgmised: basic(1), medium(2), high(3), top(4). Küsimuse raskustase on oluline testi koostamisel, kus küsimuste raskustase ei saa olla kõrgem testi raskustasemest.

Kasutusklass –  määrab küsimuse kasutusala ning näitab, millises testis on seda võimalik kasutada (harjutuseksamimõlemad).

Harjutus kasutusklassiga küsimusi on võimalik kasutada vaid harjutustestide koostamines.Eksami kasutusklassiga küsimusi saab kasutada vaid eksamitesti koostamisel.Kasutusklassiga mõlemad on tähistatud küsimused, mida võib kasutada nii harjutus- kui ka eksamitestides.

Eksami kasutusklassiga küsimused on õpilasele kättesaamatud kuni õpilasele määratud eksamitesti sooritusajani. Kõik teised aktiivsed küsimused on õpilasele harjutustestide kaudu ligipääsetavad.

Punktid –  on täisarvuline väärtus, mis näitab küsimuse kaalu. Keerulisemate küsimuste korral võib küsimuse punktisummat (kaalu) suurendada.

Tüüp –  näitab millise viiest valikuvariandis oleva küsimuse mudeliga on tegemist.

Lisadokumendid –  annab võimaluse küsimusele lisada pildi, teksti vms elektroonilist lisamaterjali, mille saab üleslaadida serverist või otse andmebaasist. Küsimuse avanedes esitatakse esmalt lisatud materjal, misjärel lisatakse küsimus.

Vastuse valikute –  arv sõltub küsimuse tüübist. Neid võib olla üks või mitu. Avatud küsimusel puudub programmi poolt automaatselt hinnatav vastuse variant.Vastuse hindab koolitaja lisades punktid ja kommentaari.

Vastuse kommentaare  võib määrata kolme liiki: üldine kommentaar, õige vastuse kommentaar ja vale vastuse kommentaar.

Küsimustel mis on loodud Microsoft Wordi tekstitöötlusprogrammis ning üle toodud õppekeskkonda on üks kommentaari tüüp – valede ja osaliselt õigete vastuste kommentaar.

Harjutustestide korral kuvatakse õpilasele alati peale testi sooritamist küsimuste tulemuste juures kommentaare. Eksamitesti küsimuste kommentaare näeb testi sooritaja vaid juhul kui koolitaja on testi lisamisel märkinud need õpilastele nähtavaks.

Küsimuse aktiivsuse kontroll

Küsimuse seisu aktiivseks muutmisel kontrollib programm järgmist:

  • Küsimusel ei tohi olla null (0) punkti
  • Ühe õige vastusega küsimusel (YV) on lubatud vaid üks õige vastus
  • Mitme õige vastusega küsimusel (MV) peab olema vähemalt üks õige vastus
  • Lünktekstiga küsimusel (LT) võib lüngas vastuste valikus olla ainult üks õige vastus
  • Arvvastusega küsimuse (AK) vastus ei tohi olla null (0)
  • Avatud küsimuse (KK) kasutusklass saab olla vaid eksam

Kui küsimuse aktiveerimisel mõni neist tingimustest ei vasta nõuetele, jääb küsimus passiivsesse seisu.

Automaatne vastuste hindamine

Edutizeri õpikeskkonnas olevaid küsimuste mudeleid (5) hinnatakse vastavalt küsimuse iseloomule erineval moel: küsimusel võib olla vaid üks õige vastus, mitu õiget vastust, küsimus võib endas peita mitut küsimust (lünka), mille iga lünga vastuse variantide hulgast tuleb valida üks õige vastus või sisestada lünka õige arvvastus. Avatud küsimusel puudub automaatselt hinnatav vastus.Testi sooritaja vastus salvestatakse ning koolitaja hindamiseni määratakse see kontrollimata vastuseks. Peale koolitaja vastuse hindamist lisandub küsimuse punktisumma, testi tulemuse protsentuaalne tulem ja hinnang muutub.

Tulemuste hindamisel kehtib põhimõte:

  • õpilase tulemus ei saa olla negatiivne ja
  • tulemuse protsentuaalne summa ümardatakse täisarvuks õpilase kasuks suuremaks.


Vastuste tulemusi hinnatakse erinevalt, vastavalt küsimuse tüübile.

Ühe õige vastusega küsimuse (YV), lünktekstiga küsimuse (LT) ja arvvastusega küsimuse (AK) puhul annab õige vastus maksimaalse tulemuse (100%), vale vastus null-tulemuse (0%).
Kui lünktekstiga või arvvastusega küsimuses esineb mitu lünka (üks küsimus sisaldab mitut küsimust), jagatakse küsimuse punktisumma proportsionaalselt lünkade arvule.

Näiteks: Lünktekstiga küsimus on ühe punkti (1P) vääriline, mis sisaldab kolme lünka. Tulemused on järgmised:

  • kolme lünka õigesti valitud vastuse korral on tulemus 100%
  • kahte lünka õigesti valitud vastuse korral on tulemus 66% ja
  • ühte lünka õigesti valitud vastuse korral on tulemus 33%
  • lünkadesse valesti valitud vastused annavad tulemuseks 0%

Avatud küsimuse (KK) vastus, mis nõuab õpetaja subjektiivset hinnangut, automaatselt punkte ei anna. Punktisumma lisandub peale koolitaja vastuse hindamist, misjärel muutub ka testi tulemus.

Mitme õige vastusega küsimuse (MV) vastuste hindamine toimub järgnevalt:õige vastuse eest lisanduvad punktid (õige vastus = 1/ küsimuse õigete vastuste arvuga); vale vastuse eest võetakse punkte maha, mis lahutatakse õigesti vastatud vastuste üldarvust (vale vastus = 1/ kogu küsimuses toodud vastuste arvuga)

Näide: küsimusel on kuus vastust, millest 2 on õiged ja 4 vale. Õpilane valib:

  • 2 õiget vastust – tulemus 100%
  • 2 õiget, 1 vale – tulemus 66%
  • 1 õige, 2 vale – tulemus 16%
  • 1 õige – tulemus 50%

Valides kõik vastused on tulemus 34%

MV küsimus on oma olemuselt teistest küsimuse mudelitest keerulisem: ta ei vihja vastajale mitu õiget vastust võib valikus olla. Et mitme õige vastusega küsimuse hindamine oleks õiglane, ei tohi õigete vastuste osakaal ületada 1/3 valede vastuste osakaalust.

Küsimuse sõnastamine

Testi usaldusväärsuse seisukohalt on tulemuste hindamise eesmärk mõõta vastaja teadmisi. Küsimus, mis ei eksita vastajat, on järgmiste omadustega:

  • esitatud on üks küsimus korraga
  • on pigem lühike
  • arvestab sihtgrupiga
  • ei sisaldada eitust
  • selge sõnastusega, mõistetav
  • konkteerne
  • on lihtsa lausekonstruktsiooniga
  • ei koosne abstraktsetest sõnadest
  • väldib võõrsõnu ja harva esinevaid sõnu

Küsimuse mudelid

Edutizeri õpikeskkond võimaldab kasutada 5 erinevat küsimuse mudelit:

  • ühe õige vastusega küsimus (YV)
  • mitme õige vastusega küsimus (MV)
  • lünktekstiga küsimus (LT)
  • arvvastusega küsimus (AK)
  • avatud ehk vabas vormis vastusega küsimus (KK)

(YV) Ühe õige vastusega küsimuse vastuste valikus on vaid üks õige vastus. Programm lubab vastusteks määrata vaid ühe vastuse variandi.

(MV) mitme õige vastusega küsimuse vastuste valikus võib olla mitu õiget vastust.Testi sooritaja peab valima vastusevariantide hulgast sobivad. Programm ei vihja testi tegijale mitu õiget vastust valik sisaldab.

(LT) Lünktekstiga küsimuse lünk tähistab valikvastuse variante.Valikust tuleb leida lünka üks õige vastuse variant.

(AK) Arvvastusega küsimuse lünka sobib üks õige numbriline väärtus. Kõik muud arvväärtused, mida lünka sisestatakse, loetakse valeks.

Vastuse koostamisel kehtestatakse vastuse arvu vahemik: alumine piirang (alates mis numbrist kuni) ülemine piirang (mis numbrini). Kui vastuse eeldab ühte täpset numbrit on alumine ja ülemine piirväärtus sama numbriline väärtus. Arvu vahemiku korral võib alumise ja ülemise piirangu arvväärtus olla erinev (näiteks: õige vastus on vahemikus 3…7).

Programm ei aktsepteeri arvväärtust null. Kui õige vastuse väärtus on null, tuleb lubatud õigeks vastuseks sisestada nullilähedane arvväärtuse vahemik (näiteks: -1…0,5). Vastus võib olla nii täisarvuline kui ka mittetäisarvuline.

Arvvastuse ja lünktekstiga küsimused peavad sisaldama loogeliste sulgude vahel asetsevat ladinakeelset tähemärki, mis tähistab lünga asukohta (näiteks: {a}). Küsimus võib sisaldada mitut lünka või arvvastust.

Mitme arvvastusega küsimuse puhul võib erinevatesse lünkadesse märkida erinevat liiki arvväärtused: täisarvulised ja mittetäisarvulised.

(KK) Avatud küsimusi saab kasutada vaid eksamitestides, sest programmil puudub automaatne kontroll õigete/valede vastuste üle. Avatud küsimuse vastus salvestatakse ja liigitatakse peale testi lõppemist kontrollimata vastuseks.Peale koolitaja vastuse hindamist, lisandub vastuse punktisumma testile ning testi lõpptulemus (hinnang ja tulemus (%)) muutub.

Küsimuste kommentaarid

Küsimuse vastustele saab määrata kolme liiki kommentaare: üldine kommentaar, õige vastuse kommentaar ja vale vastuse kommentaar.

Üldine kommentaar kuvatakse testi sooritajale iga vastuse korral. Üldise kommentaari eesmärk on täiendada küsimust informatsiooniga, mis viitab õppe-või lisamaterjalile.

Õige vastuse kommentaar kuvatakse 100% õige vastuse korral, lisades tunnustust veatu vastuse korral.

Vale vastuse kommentaar kuvatakse vale või osaliselt õige vastuse korral. Selle kommentaari eesmärk on suunata õppur õppematerjali juurde, milles peituvad suuremad teadmiste puudujäägid.

Vabas vormis vastusega küsimuse kommentaar on koolitaja subjektiivne hinnang õpilase vabas vormis kirjutatud vastusele.

Küsimustel mis on loodud Microsoft Wordi tekstitöötlusprogrammis ning üle toodud õppekeskkonda on üks kommentaari tüüp – valede ja osaliselt õigete vastuste kommentaar.

Harjutustestide korral kuvatakse õpilasele alati peale testi sooritamist küsimuste tulemuste juures kommentaare. Eksamitesti küsimuste kommentaare näeb testi sooritaja vaid juhul, kui koolitaja on testi lisamisel märkinud need õpilastele nähtavaks.

Lisaks vastuste kommentaarile näeb testi sooritaja oma vastuse tulemuse osakaalu.