Õpikud

Edutizeri seisukohalt koosneb õppematerjal õpikust, mis sisaldab peatükke, peatüki sisumaterjale ja harjutusteste. Õpik võib koosneda dokumentidest (toote spetsifikatsioon, tootekaardid, juhendid, eeskirjad vms) ja/või koolitaja poolt koostatud õppematerjalist.

Õpik koosneb ühest või mitmest peatükist, mis sisaldab peatükile vastavaid õppematerjale ja/või harjutusteste. Igal õpikul on pealkiri, kirjeldus, märksõnad. Kõik need omadused on nähtavad õpilasele. Märksõna abil saab otsida õppematerjalide hulgast valitud teemale vastavaid õpikuid.

Õppematerjali staatus määrab, kas õpik on õpilastele nähtav: aktiivsed õpikud on õpilastele nähtavad, passiivsete õpikute puhul näevad õpilased vaid pealkirju.

Õpiku koostisosad

Õpiku koostisosaks on peatükid ja peatükkidele lisatud sisudokumendid ja/või harjutused.

Õpik annab erinevatele peatükkidele struktuuri. Igal õpikul on pealkiri, koostaja, seis (aktiivne, passiivne), võtmesõnad, mille abil nad on andmebaasist leitavad, sissejuhatav kirjeldus, väline URL, kaust, kuhu õpik kuulub, seotud kiirkaustad.

Õpik koosneb peatükkidest, mis moodustavad sisukorra. Igal peatükil on pealkiri, seis, sisukord ehk sisudokumentide arv ja struktuur, harjutuste arv ja struktuur ja peatüki järjestus õpikus.

Peatükid sisaldavad sisudokumente. Igal sisudokumendil on pealkiri, dokumendi asukoht, tüüp ja järjestus peatükis. Peatükile saab lisada harjutusi. Iga peatükile lisatud harjutusel on pealkiri, raskustase, küsimuste arv, seis ja koostamise kuupäev.

Õpik võib koosneda ka ainult peatüki sisudokumentidest või peatüki harjutustest.

Õpiku tunnusmärgid

Pealkiri –  õpikul on teemakohane pealkiri (nimetus), mille järgi ta on leitav andmebaasist.

Seis – võib olla aktiivne või passiivne. Aktiivses õpikus sisalduv informatsioon on kättesaadav õpilastele, passivse õpiku materjal on nähtav vaid õpetajale. Pasiivses seisus võib hoida õpikuid, mis eeldavad sisuarendust, muutmist või ei ole muul põhjusel vajadust neid õpilastele avaldada.

Kirjeldus –  on õpikusse sissejuhatav, sisuselgitav osa. Kirjeldus annab lühidalt ülevaate antud kursuse õppematerjalist, struktuurist ja eesmärgist.

Võtmesõnad (märksõnad) – on abiks õppematerjali leidmisel andmebaasist.

Märkme “Vajab muutmist” abil saab tähistada õpikut, mida koolitaja soovib muuta. Märkmega tähistatud õpik koondatakse Edutizeri töölaual, kust nad on kiiresti leitavad.

Järjestus – aitab struktureerida kaustasid ja alamkaustasid, luues neist kindla süsteemi (puu). Kaustade ja alamkaustade järjestust on võimalik vajadusel muuta.

Soovitusi õppematerjali koostamiseks

Teksti mõistmise aluseks on sõnade mõistmine. Erinevalt ilukirjandustekstidest on õpiku tekst väga pragmaatiline, mille koostamisel tuleb silmas pidada sihtgruppi. Näiteks ohtrad võõrsõnad või liialdatud oskussõnad, mille tähendus on õpilasele võõras, takistab õpitava materjali omandamist. Teksti, mis on kirjutatud keeles sagedamini esinevate ja lühemate sõnadega, on kergem mõista. Kasutades tundmata sõnu, tuleks neid tekstis igakülgselt selgitada ja korrata. Uue sõna korduv tekstis kasutamine avab sõna uusi seoseid ning lugeja kujundab neist oma tähenduse. Oluline on kasutada täpset terminoloogiat. Enne erialase terminoloogia kasutuselevõttu tuleb sõnade tähendus mõistetavaks kirjutada. Sageli kasutatakse õppematerjali mõistete täpsustamiseks eraldiseisvat osa või peatükki. Vältida tuleks ka sõnaliialdusi ja parasiitsõnu.

Teksti mõistmist raskendavad pikad ja keerukad lausekonstruktsioonid. Lühemad laused, vähendatud kõrvallausete ja lühendite hulk ning lähestikku paigutatud seotud sõnad aitavad sõnadevahelisi seoseid paremini mõista. Kasutades lausetes rohkesti tegusõnu, seob see endaga kõik lauseliikmed, lauseosad on lühemad ja kergemini mõistetavad.

Teksti ülesehitus peab soodustama mõistmist. Õppematerjal peab jälgima kindlat struktuuri ja ülesehitust. Näiteks on soovitav anda algul tekstist ülevaade ja tuua välja põhijäreldus. Mõtetevahelist seost võib esitleda loetelu või skeemi abil. Esitluse järjekord peab vastama teema loogilisele ülesehitusele. Põhilised mõtted tuleb esile tõsta ning olulistest seostest teha üldistusi, mida võib esitada kokkuvõttena, tabelina või skeemina. Kui tekst hõlmab mitmetasemelisi üldistusi, tuleb need eraldi esile tuua. Õppematerjal võiks lõppeda kokkuvõtte või olulise mõttega.

Allikas: Mikk,J. Lihtsa keele reeglid.www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm

Õppematerjali mudelid

Õppematerjali koostamine sõltub sihtrühmast ja koolitusvajadustest. Näiteks koolitus, mille eesmärk on lühikese ajaperioodi jooksul jagada suurel hulgal informatsiooni, eeldab õppematerjali olemasolu. Koostatav õppematerjal annab struktureeritud vormi erinevate teemade alla koondatud informatsioonile, toob välja rõhuasetused ja annab vihje oodatava tulemuse kohta.

Õppematerjaliks saab kasutada olemasolevaid dokumente, lisades need peatükkide alla ning luues õppija enesekontrolliks harjutusteste. Õppematerjalidest toetab Edutizer igat liiki elektroonilisi materjale – tekstidokumente, presentatsioone, pilte, heli- ja video­salvestusi, tarkvara­programme, viiteid intraneti ja internetilehekülgedele, ehk teisisõnu kõike mis on juba olemas või mida spetsiaalselt koolituse eesmärkidel luuakse.

Koolitusmaterjali mudelid

Mudel 1 Mudel 2 Mudel 3 Mudel 4
Dokument 1

Dokument 2

Dokument 3

Dokument 1

Dokument 2

Dokument 3

Harjutustest 1

Dokument 1

Dokument 2

Dokument 3

Õpik 1

Harjutustest 1

Õpik 1

Õpik 2

Harjutustest 1

Harjutustest 2

Õppematerjal on komplekteerutud dokumentidest Õppematerjalile, mis koosneb dokumentidest on lisatud harjutustest Õppematerjal koosneb õpikust, mida toetavad algallikale viitavad dokumendid. Lisatud on harjutustest. Õppematerjal koosneb õpikutest, lisatud on harjutustestid.

1. MUDEL – koosneb ühe teema alla koondatud dokumentidest. Koolitusmudel eeldab, et õppijal on oskus algmaterjal läbi töötada, selles oluline eristada ning meelde jätta. Puudub õppijat abistav, teadmisi kontrolliv harjutustest.

2.  MUDEL – sarnaselt eelnevale koolitusmudelile, koosneb ühe teema alla koondatud dokumentidest, mida toetab harjutustest. Koolitusmudel eeldab õppija valmisolekut, oskust ja iseseisvust koolitusmaterjali omandamisel.

Need mudelid sobivad selliste dokumentide läbitöötamiseks, mille õpikuteks kujundamine ei ole reaalselt võimalik või mõttekas, mille sisu muutub kiiresti, kuid mille teadmiste omandatust on vajadus kontrollida ja mõõta. Õppematerjalide koondamine ei eelda koolitajalt suurt ajakulu ega ettevalmistust, mis kaasneb õpikute ja harjutustestide koostamisega.

Lähtuvalt koolitusmaterjaliks koondatud dokumentide raskustasemest, vormilisest ja sisulisest erinevusest kui ka mahust ning õppijale seatud iseseisva töö koormusest, tuleks arvestada eksami soorituse madalama lävendiga.

3.  MUDEL – koosneb teemakohastest dokumentidest, õpikust ja harjutustestist, mis  lihtsustab ja selgitab ülevaatlikult käsitletavat teemat ning hõlbustab harjutustesti abil teadmiste omandamist. Koolitusmudel sobib suuremahuliste materjalide kiireks omandamiseks, kus õpikusse on koondatud oluliseim osa teemast, mida toetavad algmaterjalid ning harjutustest. Sellise koolitusmudeli kasutamine on otstarbekas, kui tegemist on ühe teema alla koondatud sisu ja vormi poolest erinevate dokumentidega, millesse süüvimine võtab õppijalt suure osa ajast ja energiast ning mille ühtlustamine ja koondamine ühe õppematerjali alla on põhjendatud. Õpiku ja harjutustesti koostamisel tuleb arvestada neile kuluva ajamahuga ning asjaoluga, et algdokumentide sisu muutumisega kaasneb õppematerjalide ja testide pidev uuendamise vajadus.

Arvestades abistavaid õpikuid ja harjutusteste ning kindlasti käsitletava materjali sisulist raskustaset, tuleks kaaluda eksami hindamist soorituse kõrgema lävendiga.

4.  MUDEL – koosneb õpikutest ja harjutustestidest. Õpik lihtsustab õpitava omandamist, harjutustestid kontrollivad õpitust arusaamist ja teadmiste kinnistumist. Selle koolitusmudeli eripäraks on algdokumentide puudumine – kogu õpitav info sisaldub õpikutes.

Koolitusmudel sobib kasutamiseks juhul, kui õppimise aluseks olevate algdokumentide käsitlemine õppeprotsessis ei ole otstarbekas. Samas lasub õpiku koostajal vastutus vahendada kogu õpiinfot, seda pidevalt muuta ja täiendada. Koolitusmudelit on otstarbekas kasutada juhul, kui õpitav infomaterjal on suhteliselt muutumatu, õppematerjali maht ja koolituse läbijate hulk suur ning õppeperioodile on seatud lühike ajalimiit. Eksami sooritustaseme hindamisel tuleks arvestada lihtsustatud info pakkumisega ja tulemusi hinnata kõrgema lävendiga.

Koolitusmaterjali mudelid (kokkuvõte)

Mudel

1

2

3

4

Koosneb Dokumendid, juhendid, jms Dokumendid, juhendid, jmsHarjutustestid Dokumendid, juhendid, jmsHarjutustestidÕpikud ÕpikudHarjutustestid
Eeldab õppijalt Iseseisvust ja õpioskusi Iseseisvust ja õpioskusi
Eeldab koolitajalt Olulise materjali koondamist ühe teema alla Olulise materjali koondamist ühe teema allaHarjutustesti koostamist Olulise materjali koondamist ühe teema allaHarjutustesti koostamistÕpikute koostamist Harjutustesti koostamistÕpikute koostamist
Kasutus-otstarve Lihtsad,selgesõnalised dokumendidMuutliku sisuga dokumendidSarnase vormiga dokumendid Lihtsad,selgesõnalised dokumendidMuutliku sisuga dokumendidSarnase vormiga dokumendid Õppematerjali maht suurSisult ja vormilt erinevad dokumendidKiire õppeprotsess Materjal on suhteliselt muutumatuSisult ja vormilt erinevad dokumendidÕppematerjali maht suurÕppijate hulk suur

 

Kiire õppeprotsess

Eeldatav tulemustase erinev, madalam erinev, keskmine ühtlane, kõrgem ühtlane, kõrgem
Õppimiseks(infotöötlemiseks) kuluv aeg suur keskmine keskmine väike
Õppematerjali koostamiseks kuluv aeg väike keskmine suur väga suur
Õppematerjali uuendamise vajadus väike keskmine suur väga suur
Lävend madal madal, keskmine kõrgem kõrgem